Praktiline vannituba peab kaua vastu!

22.02.2010

Originaal artikkel on avaldatud TehnikaMaailma kodu ja ehituse veebruari numbrist!

Vannitoa pindala ajas muudkui kasvab ja selle tehniline varustamine käib tõusvas tempos. Uued niiskuskindlad ehitusplaadid võimaldavad kaasaegses pesuruumis oma unistused kergemini teoks teha.

Vannituba on üks kõige kasutatavamaid ruume korteris. Tänapäeval on see hästi valgustatud, soe ja piisavalt avar paik, kus pestakse nägu, hambaid, aetakse habet, kümmeldakse ja viimistletakse välimust.
Kui muidu võetakse puhta vee ja kanalisatsiooni olemasolu iseenesestmõistetavana, siis selle tegelikku tähtsust märgatakse alles toruremondi ajal, kui vee kasutamine on piiratud ja mõnda aega vett võib-olla polegi. Hambapesuks piisab ka vähesest veest, ent juuste pesemiseks kulub liitreid. Kui kanalisatsioon ei tööta, peab leiutama viisi, kuidas kasutatud vesi majast välja toimetada. Duši all saab ajutiselt käia naabri juures, avalikus saunas või näiteks ujulas.
Saja aasta eest oli ka linnades kemmerg üldse aia teises otsas. Pesuruumis olid heal juhul kauss, rätik ja kaks ämbrit – üks puhta ja teine musta vee jaoks. Tänapäeval on korteris vähemalt WC, dušš ja valamu. Eramutes võib duši- ja tualettruume olla mitu, rääkimata saunast koos eesruumiga, mis on nüüdisajal tavaline paljudes uutes korrusmajadeski.
Tänapäevaste pesuruumideni on olnud pikk tee ja tehniline areng on olnud hoogne. Sellest hoolimata saab elanik uute elamute vannitubade ehitamisel või vanade remontimisel võib-olla kaasa rääkida vaid mööbli ja pinnakattematerjalide osas. Tavaliselt teeb ruumilahenduse arhitekt. Seevastu eramuomanik saab oma unistuste vannitoa teoks teha täies mahus. Tema mõjutab nii ruumilahendust kui sanitartehniliste seadmete, sisustuse ja materjalide valikut. Vaid ehitusnormid ja oma eelarve panevad fantaasiale piirid.
On olnud aegu, mil ehitajad pidid õppima oma kurbadest kogemustest. Kui pesuruumid ja saun toodi eraldi hoonest majja sisse, oleks tulnud pinnad korralikult tihendada ning tagada hüdroisolatsioon ja ventilatsioon. Alguses ei teatud neist nõudmistest suurt midagi, võib-olla ka ei peetud neid vajalikuks. Alles niiskusprobleemide ilmnedes, kui hoone kippus otsast lagunema, hakati isolatsioonile ja õhuvahetusele tähelepanu pöörama. Tänapäeval on märgade ja niiskete ruumide ehitamist reguleerivad nõudmised paigas ja ehitusjärelevalve hoiab nende järgimisel silma peal.

Unistused ja fantaasialend

Vannituba peab olema vastupidav, toimiv ja kaunis ruum. Ehitusinsener mõtleb konstruktsioonile ja tarindite vastupidavusele. Sanitaartehnika asjatundja või sisearhitekt soovitab nõuetekohast ja tellija eelarvega sobivat sanitaartehnikat. Omanik ise või sisekujundaja valib välja plaadid, sanitaartehnika ja muu vajaliku.
Esmalt võiks välja valida valamu ja valamukapi, seejärel tööpinnad ja peeglikapi, viimaks tervikut ilmestavad kraanid. Võimalik, et sisekujundaja on plaatide mõõdud, värvid ja mustri juba paika pannud. Tihti paigaldatakse vannituppa ka põrandaküte.
Vannitoa kujundamisel on moes selged vormid ja tumedad värvid. Dušikabiinid on populaarsed ja kui ruumi piisab, soovitakse vannituppa mullivanni, kus on hea lõõgastuda.
Vannituba on ruum, kus on mugav hügieeniga tegelda ja elust mõnu tunda. Lisaks sellele, et ruum peab mõnusalt toimima ja olema ja hästi varustatud, pööratakse tähelepanu ka esteetilisele poolele. Näiteks müüb hästi seinale paigaldatav WC-pott. Valamute valik on suur: madalad, sügavad, kausikujulised ja süvistatavad.
Seinale paigutatud WC-pott ja kausikujuline valamu annavad vannitoale meeldiva ilme. Kui põrand on vaba, saab ruumi ka paremini koristada.

Korralik hüdroisolatsioon

Vannitoa ehitamisel on kõige tähtsam hüdroisolatsioon. See tuleb teha hästi, õigete vahenditega ja hoolikalt ning selleks tuleb palgata vastava kvalifikatsiooniga inimene. Oma maja ehitades tuleb ühendust võtta kohaliku ehitusjärelevalvega ja korrusmajas peab vannitoaremondist informeerima maja haldajat.
Ka pisemaks vannitoaremondiks võib luba vaja minna. Niiskete ja märgade ruumide ehitamisel tuleb juhinduda ehitusseadusest ja kohaliku omavalitsuse ehitusmäärusest, vajadusel hankida vastav luba. Niisketes ja märgades ruumides tuleb silmas pidada, et remontimisel ei pääseks veeaur hoone tarinditesse. Vuugid, läbiviigud ja isolatsioon peavad olema täiesti veetihedad. Veetorud tuleb paigaldada nii, et lekkeid saaks võimalikult kiiresti avastada ning et kontrollimiseks pääseks neile hõlpsalt ligi.

Plaadid annavad ilmekust

Kui vannitoa hüdroisolatsiooniga on ühele poole saadud, võib hakata mõtlema põrandate, seinte ja lae pinnakattematerjalidele. Põrandale valitakse tihti niiskus- ja kulumiskindlad klinkerplaadid (mõeldud on läbimassplaate, toim), seina keraamilised plaadid ja lakke näiteks laudis. Pinnakattematerjalid peaksid olema silmale meeldivad vaadata; plaatimine korralikult tehtud ja puit kindlasti niiskus- ning mustuskindel.
Kümne viimase aasta jooksul on vannitoaplaatide mõõdud märgatavalt kasvanud. Kui varem saime hakkama 15x20 või 20x25 cm suuruste keraamiliste plaatidega, siis kaasaegsete vannitoaplaatide tavalised mõõtmed on 25x40 cm, suurematel isegi 45x90 cm. Plaadimõõtmete paisumist võimaldavad järjest paremad plaadisegud. Suurte plaatidega saab anda vannitoaseinale ilmeka ja esindusliku välimuse. Mõnede plaatide valmistamisel kasutatakse isegi 80% ulatuses taaskasutatud klaasi.
Põranda klinker- ja mosaiikplaadid jäävad seinaplaatide mõõtmetele märgatavalt alla. Põhjuseks on muuhulgas põranda kalle ja trapi asukoht. Väiksemaid plaate on kergem paigaldada järskudes, kitsastes ja sopilistes ruumides – kohtades, kus suuri plaate tuleks lõikuda ja rohkem vaeva näha. Vahel ei saa suuri plaate järsu kaldega põrandal üldse kasutada. Klinkerplaatide tüüpiline suurus on 10x10, 5x5 või 7,5x15 cm. Mosaiikplaadid võivad olla näiteks 2x2 cm suurused. Paigaldamise hõlbustamiseks on mosaiikplaadid sageli liimitud võrkmatile.
Äravoolu saab lahendatakse ruumi nurgas või piki seinaäärt paikneva trapiga. Sel juhul võib põrandale panna suured, 30x30 cm või isegi 30x60 cm plaadid. Sel juhul on plaatida lihtne, sest plaate pole vaja murda ega lõigata.
Peaaegu igas uues vannitoas on põrandaküte, väga sageli kasutatakse põrandasoojustust ka ümberehitatud vannitubades. Eramajades lahendatakse põrandaküte vee või elektriga. Vana vannitoa renoveerimisel võib põrandale laotada ka põrandaküttemati. See vajab vähe ruumi ja seda on üsna lihtne endalgi paigaldada.

Kapid ja sanitaarkeraamika

Vannitoakappidesse saab mahutada vajalikud asjad, samas on kapid ise ka sisustuselemendiks. Lisaks läheb vaja valamut, peeglit või peeglikappi, valgusteid ning paari-kolme pistikupesa. Elanikul võib olla mitmeid elektrit tarbivaid seadmeid, näiteks pardel, hambahari, juukselõikusmasin, habemepiiraja, föön ja epilaator. Need kõik vajavad elektritoidet või laadimist, ja seda tihti samaaegselt.
Kausikujuline valamu paigutatakse tööpinnale, mis võib olla valamuga samast materjalist. Pinna alla võib panna 30–50 cm sügavuse kapi näiteks puhastusvahendite, WC-paberi jms jaoks. Valamu paigutatakse tavaliselt umbes 80–90 cm kõrgusele põrandast, täiskasvanule on see paras kõrgus. Lapsed ulatuvad valamuni, kui nende jaoks on siin hästi tasakaalus seisev tugev pink või muu kõrgendus.
Eramutesse ehitatakse tavaliselt kaks või enam tualettruumi. Üks neist paigutatakse esiku ja magamistubade, teine sauna lähedusse. Et WC-potil oleks mugav istuda, peab selle jaoks ruumi olema 85x125cm. Ka seinakinnitusega WC-pott peaks mahtuma umbes sama suurele pinnale.
Kappide konstruktsioon ja materjal ei tohi niiskust karta. Kapi karkass võib olla niiskuskindlast puitlaastplaadist, pealt kaetud spooniga. Üha sagedamini tehakse vannitoakapid sahtlitega ja üha harvemini ustega. WC-pott on endiselt keraamiline. Ent keraamiliste valamute kõrvale on uute materjalidena tulnud valumarmor, komposiitmaterjalid, mdf-plaat ja täispuit. Ka tööpind võib olla tehtud valumarmorist.

Dušikabiinid ja mullivannid

Kuidas vannitoas kõige paremini asju paigutada? Kõige aluseks on vannitoa funktsioonid: mida siin tehakse ja milleks peaks see ruum sobima? Kas vannituba on mõeldud vaid pesemiseks või peaksid sinna mahtuma ka pesumasin ja pesunöör? Mõned üldlevinud põhimõtted siiski on.
Üks dušš mahub vähemalt 90x90 cm suursesse nurka/ruumi. Duši all olija vajab tavaliselt rohkem ruumi sügavuti kui laiuti. Et vältida vee pritsimist üle kogu vannitoa, tuleks dušš ülejäänud ruumist eraldada kardina, seina või kabiiniga. Dušikabiin on endiselt hea alternatiiv, sest vesi voolab siit toru mööda otse kanalisatsiooni. Vannitoa kasutusiga pikendavad põrandaküte ja korralik ventilatsioon.
Dušinurga kuju valik sõltub vannitoa suurusest ja sisustusest. Dušikabiin võib olla ümmarguse, poolringi-, nelinurga- või ristkülikukujuline. Tavaliselt on dušikabiinide mõõtmed 80x80, 90x90 või 70x90 cm ja kõrgus umbes 200–210 cm. Dušikabiinil on põhi, mille esipaneeli saab äravoolu kontrollimiseks lahti võtta.
Saada on ka erinevaid dušiseinu, millega saab duši muust ruumist osaliselt eraldada. Dušisein sobib hästi sopilisse või näiteks kaldlaega vannituppa. Dušiseina on võimalik muuta, teha pikemaks, lühemaks või panna hingedel käima muu ruumilahendusega sobivas suunas. Dušisein ja -kabiin on tihti valmistatud kirkast või mattklaasist, harvem polüsteroolist. Karkassi materjaliks võib olla kroomitud messing, harjatud või värvitud alumiinium. Vahel on võimalik tellida dušisein oma vannitoa mõõdu järgi.
Suured pinnad on moes ja neid ka meeleldi näidatakse. Soovi korral võib ruumikat vannituba piirata värvilise dušiseinaga. See eraldab pesemisruumi muust osast, samas toimib vannituba tehniliselt ning on kaunis.
Pesuruumi armastatakse paigutada vanne ja mullivanne. Mullivannil peavad olema nii vee- kui õhudüüsid, põhimudelid ei ole populaarsed. Vann võib seista ka jalgadel ja seinast eemal, suures vannitoas kas või keset ruumi.
Vanni jaoks olgu põrandapinda 70x1500 cm või isegi rohkem, sõltuvalt mullivanni kujust ja suurusest. Aurukabiin on nii mõõtmetelt kui välimuselt dušikabiini sarnane, kuid aurukabiinil on ka lagi.

Disainsegistid

Vannitoas võivad olla valamu-, duši- ja vannisegisti. Valamusegistid on tüübilt harilikult kas ühehoovalised käsitsi liigutatavad või töötavad tänu automaatikale. Duširuumis kasutatakse termostaadiga segisteid, saada on ka automaatsegisteid, mis hakkavad tööle, kui inimene hoiab käsi fotosilma ees. Mõned segistid on varustatud nii automaatika kui käsitsi reguleerimise võimalusega.
Duši- ja vanni termostaatsegistitest tuleb kindlalt ja turvaliselt sobiva temperatuuriga vesi. Tänu seda tüüpi segistitesse paigaldatud temperatuuri lukustusnupule ei tule neist kunagi põletavalt kuuma vett. Paljudel segistitel on vee hulka piiravad nn säästunupud, millega saab vett ja energiat kokku hoida.
Valamusegistid on ühe hoovaga või töötavad tänu automaatikale. Tavaliselt on segisti varustatud ka vooluhulga piirajaga. Kui WC-pott paikneb valamu lähedal, on valamusegisti ühendatud bideedušiga. Sellega on kerge tagada isiklik hügieen. Kesk-Euroopas taolist segistitüüpi eriti ei tunta, seal kasutatakse bideepotti.
Tänapäevaseid vannitoasegisteid iseloomustab automaatsus, toimivus, disain ja veesääst. Ostjate soosingu võitmiseks pööratakse segistite disainimisel järjest enam tähelepanu nimetatud neljale omadusele. Reeglina on segistid ka üsna vastupidavad. Segistid valatakse messingist ja kroomitakse, harjatakse või värvitakse.

Kumer sein või seinale kinnitatud WC-pott

Vannitoaehitajate rõõmuks tulid mõne aasta eest turule uued niiskuskindlad ehitusplaadid. Need on kaalult kerged, lihtsalt käsitsetavad, täpsete mõõtmetega ja plaatimisvalmis. Plaatidele saab anda kumerat vormi, neist saab ehitada riiuleid ja pinke või näiteks panna kokku karp seinalekinnitatava WC-poti jaoks.
Niiskuskindlaid ehitusplaate on mitmeid. Oskaja plaadib nendega vannitoa seinad, põranda ja eriosad. Kerge kaalu, toimivuse ja ehitamise kiiruse tõttu on niiskuskindlad plaadid võitnud ka ehitajate soosingu.
Seinale paigaldatav WC-pott on tulnud, et jääda. Selle lahenduse eelised on stiilsus ja ruumivõit. Paar asja on ehitajat siiski vaevama jäänud: kui palju ruumi see variant nõuab ja kuidas potti hooldada? Seinapott võtab sama palju ruumi nagu jalaga WC-pott, ja loputussüsteemile pääseb hooldustöödeks ligi loputusklahvi kaudu.
Niiskuskindlast ehitusplaadist on abi ka WC-poti paigaldamisel seinale. Seinamudel koosneb istmeosast, loputusmehhanismist ja -klahvist. Loputusmehhanism võib paikneda otse seinale või nurka paigaldatavas elemendis, mis paigutatakse ehitusplaadist tehtud karpi. Pind plaaditakse ja lõpuks pannakse paika loputusklahv.

Meiepoolt pakutavate toodete juurde, millest on juttu antud artikklis saate otse, kui klikite allolevatele piltidele.

Kapid ja sanitaarkeraamika	Segistid	Vannid ja dushinurgad	Seinapealsed WC potid